Suurpank UBS arvab suvises ülevaates, et maailm muutub pärast koroonat vähem globaalsemaks, rohkem digitaalseks ja rohkem võlguolevaks. Viimaste kuude arengud on seda juba tõestanud.

1. põhitrend: rohkem võlgu.
Riikide ja ettevõtete võlatase on praeguse kriisi lõpus palju kõrgem. Täpne eelarvekulude pilt jääb ebaselgeks, kuid arvestades praeguseid hinnanguid, on valitsemissektori võlg protsendina SKTst 2021. aasta lõpuks 15–25 protsendipunkti võrra suurem kui 2019. aasta lõpus suuremas osas Euroopas ja USA-s.
Ettevõtte tasandil olge valmis likviidsusprobleemideks. Et olukorda pehmendada kavandage, kaitske, kasvage. Investeeringuid tuleks hoida madala volatiilsusega stabiilses varas, näiteks sularaha ja/või kvaliteetsed võlakirjad. Investeerimises on märksõnadeks mitmekesistamine piirkonniti, erinevad varaklassid, madal riskitase. Segaseid aegu on hea kasutada positsioonide võtmiseks.

2. põhitrend: vähem globaalne.Uue ajastu märksõna on automatiseeritud kohalikud tööstused.
Oleme jõudnud neljandasse tööstusrevolutsiooni – ajastusse, mida määratlevad ja juhivad äärmuslik automatiseerimine ja üleüldine virtuaalne ühilduvus. Ajastu tulemus on tehisintellekti (AI) võidukäik, selle tungimine meie igapäevaellu ja töökindlus. Kui seni oli AI fantaasiate ja katsetuste mängukann, siis nüüd muudetakse see igapäeva osaks. Väheneb veelgi inimese roll tootmises, mille võtavad üle masinad ja inimesed peavad kohanema täiesti uue elustiili ja rakendusega. See omakorda paneb inimesi rohkem vaatama oma kodus ringi ja vähem otsima võimalusi välismaal.

3. põhitrend: rohkem digitaalsem.
Püsivad muudatused alates lukustumisest (lockdown).
Lukustusmeetmed on sundinud paljusid tarbijaid ja ettevõtteid põhjalikult muutma kaupade ja teenuste ostmise ja müümise viise ning muutma neid digitaalsemaks. Ehkki arvame, et enamik eraisikuid ja ettevõtteid naaseb varasemate töövõtete ja käitumise juurde, kui sulgemismeetmed tühistatakse, toimuvad kindlalt mõned püsivad muudatused. Kas kontoreid kesklinna uhketes büroomajades on sellisel hulgal vaja? Kas suuri kaubanduskeskuseid külastatakse endiselt? Kas igale nõupidamisele või ärikohtumisele peab maailma teise nurka alati kohale minema? Arvatavasti mitte.

 

ADMINISTRAATOR arvab, et arengud Eestis on hoopis vastupidised. Meie ettevõtted võtavad oluliselt vähem võlgu võrreldes 90-ndate ja 2000-ndate aastate majanduse käivitamise aegadega ning Eestis viiakse läbi kaua oodatud/kardetud struktuurimuutused.

1.põhitrend: vähem võlgu.
Jah, riik pöörab oma rahanduse ringi ja suurendab kordades võlakoormust. Aga ettevõtete ja eraisikute tasandil tuleb protsess vastupidine. Ettevõtted valivad konservatiivse ootamise-jälgimise tee. Inimesed hakkavad rohkem pöörama tähelepanu säästmisele. Kulusid kärbitakse, investeeringuid ei tehta, arendustegevus pannakse pausile. Igaks tarbeks ei laenata ja püütakse keeruline aeg üle elada. Agressiivseid samme julgevad astuda ainult kõige paremini kapitaliseeritud firmad, seda ka vastavalt igaühe riskijulgusele, mis ei tohiks olla liialt julge.

2.põhitrend: rohkem globaalne.
Vaatamata sellele, et maailm kapseldub rohkem regioonidesse ja siseturu teenindamisse, muutub väikestele riikidele nagu Eesti, veelgi tähtsamaks globaalne tegevus. Eesti majanduses toimuvad suured struktuurimuutused, mis toovad kaasa suured võnked inimeste tööharjumuses, elukorralduses ja majanduslikus käitumises. Eesti majandus liigub odava tööjõuga tööstusliku ekspordi juurest rahvusvahelise teenusemajanduse juurde. See tähendab seda, et me peame ise otsima tegevust ja raha globaalselt, mitte ootama välismaa ettevõtteid ja kapitali meie juurde.

3.põhitrend: vähem eesrindlikult digitaalne.
Kui seni oli Eesti digitaliseerimise eesrindlane, siis pärast liikumispiiranguid ja karantiine läheb maailm meist kiiresti mööda. See mis veel eile tundus suurtes riikides innovaatiline ja popp, muutub praktiliselt üle öö vajalikuks ja iseenesest mõistetavaks.  Suured ja tugevad teevad senised unistused teoks. Me ei suuda enam olla digitaliseerimise lipulaev, vaid peame võtma üle ja kohanduma jälle sellega mida teised meile pakuvad.