Nii imelik kui see tundub, kui me jagame äriomandi aktiivseks ja passiivseks, siis väärtuse looja ja kandaja on passiivne omanik.
Ometi on maailm täis miljoneid väike- ja mikroettevõtteid, mis on tehtud just nimelt ja ainult töökohtadeks. Või nii kuidas Paul Jarvis määratleb oma raamatus „Company of One“ https://www.amazon.com/Company-One-Staying-Small-Business/dp/1328972356 (eesti keeles ilmunud „Ühe inimese ettevõte“, Loogiline OÜ, 2020) – ühe inimese väikesed ettevõtted, mis soovivadki jääda väikesteks ja ainult asutaja nägu. Kus keegi ei mõtle suurelt maailmavallutusplaanidele või põlvkonnavahetusele.
Üldiselt on levinud, et tüüpiline edukas väikeettevõte tegutseb 5 kuni 10 aastat, seejärel survestab konkurents, uued mõtted või omaniku tüdimus pillid kotti panema. On valdkondi, kus äri saabki teha ainult ajutiselt, või seda äri saab teha ainult see isik, kes seda teeb. Sellised on lugematud pisikesed butiigid, söögikohad, ühemehe konsultatsioonifirmad, laada müügikohad, Uberi taksojuhid, hambaarstid, ja palju-palju muud sarnast. Need kõik on töökohad, mitte päris ettevõtted. Kusjuures nende ettevõtet omanikud (kes tihti on ise ka ainsad töötajad seal) nii soovivadki. Neil on hulk jooksvaid igapäevaprobleeme, millega tegelemine võtab neilt tööpäeva lõpuks kogu õhina ja energia. Neil on tüüpiline ajapuuduse ja väsimuse sündroom, sest vajalikud tegevused röövivad kogu nende aja ja oluliste asjadega ei jõuagi nad kunagi tegeleda. Selleks polegi neil korralikku personalipoliitikat, rahastust, turundust, rääkimata äriarendusest või väärtuse tõstmisest. Mõningate eranditega muidugi.
Kas sellistel väikeettevõtetel on midagi viga? Ei ole. See on üks tegevuse-töötamise-ettevõtluse võimalustest. See on ju igaühe enda valik, kuidas ja millises vormis ta tegutseb. Kui keegi soovib töötada ilma töölepingu ja alluvussuhteta, siis miks mitte. Loosung „hakka iseendale tööandjaks“ on siin vägagi aukohal. Iseasi, kas sellised „ettevõtjad“ on oma elukorralduses ja tegemistes vabamad või hoopis rohkem seotud, kui klassikalisel kujul tööl käies. See on maitse ja põhimõtete asi.
Sellistel ühe inimese ettevõtetel-töökohtadel puudub oluline omadus – need ei ole ettevõtlusomandid. Neil puudub väärtus, need pole väärtuse loojad ja kandjad ning need tekkivad, toimivad ja kaovad siis, kui tööots tekkib ja otsa saab või kuni sellel ühel inimesel on soovi ja võimalusi niimoodi tegutseda. Neid ei ole ehitatud ja arendatud äriomandiks.