Oleme 2020. aasta novembris teise koroonaepideemia tõusulainel ja päästva vaktsiini ootel. Osades majandussektorites pole midagi muutunud ja elu läheb endistviisi (kui mitte veelgi paremini) edasi. Osades on üle öö nõudlus kasvanud üle võimekuse piiride ja lüüakse rekordeid nii käibes kui kasumites. Osad terved majandusharud on kokku kukkunud. Ühine on see, et kõikjal on suur teadmatus ja segadus. Statistika näitab vastuolulisi numbreid ning igapäevane tegelikkus on tume. Maailm on korraga segaduses, jõuetu, suletud, väsinud, kuid samas ka tegutsemise õhinat täis. Kõigil on peas ühine üks mõte – mis edasi saama hakkab ja kuidas mina tegutsema peaks?
Buum!
Igale langusele järgneb teatavasti tõus. Administraator arvab, et seekord tuleb tõus buumi kujul. Inimesed ja ettevõtted on pidanud pikalt kärpima, piirama, ümber korraldama ja mõttetuid kulusid kandma. Kui tekkib võimalus jälle täisvereliselt tegutsema asuda, siis tahetakse võtta tagasi kõik vahepeal kaotatu kiiresti ja kuhjaga.
Vähem töötajaid!
Infoajastu on mõjutanud tööjõudu mitmel viisil, näiteks sundinud töötajaid globaalsel tööturul konkureerima või loovutama oma töökoha masinale. Koroonaajastu on veelgi kiiremini ja halastamatult hävitanud ettevõtteid ja töökohti. Aastaid püsinud loosung – looge uusi töökohti – on tänases majandusruumis kurtidele kõrvadele. Vaatamata sellele, et riigid ja valitsused üle maailma otsustasid koroonakriisis esmalt töötajaid elus hoida, on majandusloogika vastupidine. Kui tulusid pole, on vaja koondada, ning pigem teevad ettevõtete omanikud ja juhid ise veelgi rohkem tööd võttes senised delegeeritud ja koondatute ülesanded ka enda kukile. Lisaks sellele, et niigi on vaja tegeleda kriisijuhtimisega.
Kuid kas see on mõistlik? Teoreetiliselt võib see lühikeses perspektiivis mõistlik olla, aga pikemalt arvatavasti tulevad füüsilised ja mentaalsed piirid ette. Võti peitub läbimõeldud töökorralduses. Praegu on õige hetk disainida ringi oma ettevõtte struktuur ja töökorraldus. Praegu on aeg mõelda sellele, kuidas vähema arvu töötajatega paremat tulemust saavutada. Buumi olukorras enam mõelda pole aega, vaid on vaja uutel alustel tegutseda.
Vähem laene!
Koroona on sundinud meid piirama tarbimist. Kuid samas on ka selgelt märku andnud, et koroonaeelsed ärimudelid ei pruugi enam töötada ja kui viiruse leviku oht peatatakse, siis väga paljudes valdkondades tuleb mõelda välja kuidas tegutseda teisiti kui seni. Kuna keegi täpselt ei tea kuidas asjad hakkavad liikuma, siis aina tähtsamaks muutub reservide (likviidsete säästude) kogumine laenuraha hankimise “uisapäisa” kasvamise ja laienemise arvelt. Juba praegu oleme ju tundnud, kui väärtuslikud on olnud likviidsed säästud ja madal laenukoormus. Buumi tingimustes saab olema kindlasti võimendamine jälle vajalik, kuid ettevalmistumisel buumiks tasub igaks juhuks võlatase võimalikult madal hoida.
Rohkem brändi!
Vist keegi ei kahtle selles, et koroona on muutnud meie maailma pöördumatult. Me ei pöördu nende tõekspidamiste ja süsteemide juurde enam kunagi tagasi kus me aasta alguses olime. Praktilised kõik peavad hakkama oma ettevõtetes läbi viima majandatud muutuseid. Edukamad on need, kes ei tegutse õpiku järgi, vaid kujundavad ise oma ärisüsteemi ja brändi. Intellektuaalsus ja bränd tõstavad ettevõtted uues olukorras vee peale, vana ja klassikaline kisuvad põhja. Buumiks ettevalmistumise perioodil on õige aeg sügavamalt mõelda kuidas on lood teie firmas brändiga. Millised varad on teie ettevõttes kõige väärtuslikumad? Kas uues maailmas saab kasumit teenida samadel alustel kui eile? Kas teie ettevõttel üldse on positsiooni väärtus olemas?