Päevaleht-Delfi avaldas arvamuskonkursi MIS SAAB HOMME? raames 15.12.2020. Katre Palli arvamusloo „Kui töö jääb, aga tööandja kaob, kuivab esimene sammas kokku.“
Arvamuse autor kirjutab, et veel mõni aeg tagasi tulevikutööna tundunud platvormipõhine või freelancerina töötamine on tänane reaalsus. Et esmapilgul ise endale tööandjaks hakkamine tundub ahvatlev, kuid: „tulemid võib-olla polegi nii väga positiivsed? Tulevikutööga kaasnev võib tähendada tööandja kadumist ja koos sellega täiesti uut olukorda sotsiaalse kaitse vaatenurgast“.
Katre Pall väidab, et: „tulevikutöö on pensionidebatis käsitlemata ala. Esimene sammas kuivab kokku mitte üksnes tööealiste inimeste järjest kahaneva arvu tõttu, vaid ka seetõttu, et suurenev hulk iseendale tööd andvaid inimesi saab valida, kui palju maksta sotsiaalmaksu, kas seda üldse teha või palju saada tulu dividendidena. Arvud näitavad, et endale töö andjad ei kipu väga palju sotsiaalmaksu maksma. Kui sotsiaalmaksuerosioon läheb sedakaudu suureks, puudutab see oluliselt nii praeguseid kui ka tuleviku pensione. Need, kes mängivad tulevikus kaardile, et esimese samba pensionist äraelamiseks piisab, teevad seda loodetavasti teadlikuna tööturul toimuvast. Mis saab aga nendest inimestest, kes ei kogu mingit pensioni, sest nende töötamine on liiga teistsugune, et mahtuda praegusesse sotsiaalkindlustussüsteemi?“
Administraatorit huvitab see teema samuti, kuid natuke teise nurga alt. Kes sellises olukorras, kus praegusesse pensionisüsteemi maksvate inimeste arv väheneb, peab korrektiive tegema? Kas tulevikutöö tegijad peavad hakkama ise maksma rohkem makse, et saada endiselt osa mineviku põhimõtetele loodud sotsiaalkaitsest või peab hoopiski riik asuma oma sotsiaal- ja pensionisüsteemi ringi tegema tulevikku silmas pidades? Kas on katastroof kui esimene sammas kuivab kokku? Võibolla vahetab tulevikus automaatse tööstaažipõhise pensioni välja hoopis kodanikupalk ja kõik sambad sellisel kujul nagu meil täna on kaovad? Alles jääb vabatahtlik pension kuhu saavad inimesed ise panustada kas tööandjana või töövõtjana. Mis omakorda toob kaasa teiste sotsiaalsüsteemi komponentide muutmise vajaduse. 2020. aastal on juba teise pensionisambasse esimene mõra löödud ning koroonaviirus on tõsiselt tõuganud tervishoiusüsteemi ümberkorralduste suunas.