Äris planeerimine on tänamatu töö. Me seame endale sihid ja suurusjärgud, aga tavaliselt läheb ikka teisiti. Mõnevõrra lihtsam on seisukoht võtta ise enda äriomandi suhtes. Kõige lihtsam on vastata enda jaoks mõnele „lihtsale“ küsimusele. Vastused ongi juba mingit sorti plaan. Ajas edasi liikudes ja küsimusi-vastuseid korrigeerides tekkib päris plaan.
Kui ma selle ettevõtte asutan või ostan, mis ma siis sellega peale hakkan? Jah, valdkonda ma tunnen, sellega tegeleda tahan, mõned uued ideed on ka. Aga kas ma suudan seda juhtida ja kas ma suudan sinna mingit lisaväärtust tekitada?
Mis on selle ettevõtte väärtus praegu? Kas on mingid unikaalsed või väärtuslikud varad? Kas suudab toota kasumit? Milline on positsioon turul?
Kuidas ma saan lisaväärtuse loomesse panustada? Rahaga, oskustega, teadmistega, kontaktidega?
Kui suur on alginvesteering (asutamise ja käivitamise kulud, ostuhind)?
Kui firma on kasumlik, kas ma olen rahul kasumiga, et katta oma igakuiseid väljaminekuid? Kui kiiresti ma tahan alginvesteeringu tagasi saada? Kas mul on vaja, et firma teeniks mulle kasumit investeerimiseks sellesse samasse firmasse või teistesse?
Kui firma on kahjumlik, siis millistest allikatest ja kui kaua ma olen valmis kahjumit katma?
Millal sooviks väljuda? Mis hinnaga? Kas on valmisolek earn-outiks? Kas mu järeltulijad on sellest huvitatud? Kas on soov või vajadus investeering tagasi saada ja seejärel lõplikult väljuda?
Mis saab edasi?