Lisaks erinevatele põhjalikele meetoditele on võimalik ettevõttele anda esialgne kiirhinnang. Millesse muidugi tuleb suhtuda ettevaatlikult.
Rusikareegel nr. 1
Kui väikefirmas on omanik ise juhtimises tegev siis kõige väärtuslikumaks rahavooks loetakse omaniku välja võetud raha. Selle kohta on kasutusel termin SDCF (Sellers Discretionary Cash Flow) ehk müüja arvatav rahavoog.
Rusikareegel nr. 2
Optimaalselt juhitud ja kasumlikke firmasid saab hinnata EBIT või EBITDA korrutisega. Kordaja on rusikareegli puhul 4 või 5.
Rusikareegel nr. 3
Suurtel ja väljakujunenud turgudel tehakse palju tehinguid. Varasemalt toimunud tehinguid on võimalik kasutada võrdlusena. Koostatakse erinevaid võrdlustabeleid, kuhu reastatakse erinevate tööstusharude kaupa müügihindu, EBITDA-id, tööstusharu riskikoefitsente, kordajaid, jne. Meil Eestis on ettevõtluse ajalugu lühike ja tehinguid tehakse vähe. Võrdlusmaterjali on vähe. Kui hinna analooge pole võtta, siis tagasihoidlikes oludes saab võrrelda ka nullist alustamise kulusid.
Rusikareegel nr. 4
Kõige elementaarsem lähenemine on ennustamine müügitulu (käibe) järgi. Väikefirmad, restoranid-baarid, väikesed poed, teenindusettevõtted (juuksurid, autoparandused) – paljud nn ühe inimese firmad, mis tegutsevad eraklientidele orienteeritult ja jaeturul, sobivad põhimõtteliselt esmamulje saamiseks käibe järgi määramiseks. Käibe järgi on samuti korrutis, kuid kordaja on väiksem kui kasumi puhul. Müügitulu kordajad on tavaliselt 0.5 kuni 2 vahel.
Rusikareegel nr. 5
Osade väikeettevõtete puhul satume ummikusse, toetudes ainult müügitulule. Siis võib paralleelselt olla kasu inventari- ja investeeringupõhisel lähenemisel. Seda muidugi turuhindadest lähtuvalt.
Kui ettevõttel on hinnaline inventar, aga muud pole, siis on iga meetodiga hinnates selle ettevõtte väärtus madal.