Kes sobib ettevõtjaks?

Selle küsimusega algavad praktiliselt kõik alustava ettevõtja koolitused ja raamatud. Samas tundub selline küsimuse püstitus naljaks, sest transfarentset ettevõtja tüüpi pole olemas. Kõik inimesed sobivad ettevõtjaks. Mida omanäolisemad nad on, seda suurema tõenäosusega saadab neid edu, sest nad oskavad turgu raputada ja mida „tavalisemad“nad on, seda paremini nad oskavad turu maitset tunnetada.

Kuid siiski! On üks ettevõtluse vorm, mis kõigile ei sobi. Frantsiisiettevõtjaks kõik ei sobi. Ettevõtjaks sobib, aga frantsiisiettevõtjaks mitte. Milles asi?

Ettevõtja tahab rikkuda ja murda reegleid, mitte neid täita. Asju teistmoodi tehes on võimalik eristuda ja konkureerida. Frantsiisiga on vastupidi. Frantsiisiettevõtja peab järgima ettekirjutatud frantsiisi nõudeid ja oma loominguga tegelemine on tavaliselt keelatud.
Frantsiisiettevõtja peab olema pigem töötaja ellusuhtumisega kui ettevõtja. Töötajal on tööleping ja tööülesanne, ning ülemus. Samuti on frantsiisiettevõtjal frantsiisileping, käsiraamat ja frantsiisiandja, kes kontrollib.

Frantsiis sobib ka passiivse investori tüüpi inimesele, kes ei soovi ise firma igapäevaste tegemistega tegeleda või arendusse panustada.

Kui te olete peremehe või perenaise tüüpi inimene,siis teile sobib klassikaline ideepõhine ettevõtlus. Selline kus ise mõtlete ja teete ning liigute edasi vastavalt olukorrale ja võimalustele.