Kui kauaaegne tunnustatud korstnapühkija otsustab mis iganes ajendil ettevõtjaks hakata, siis suure tõenäosusega teeb ta korstnapühkimise ja küttesüsteemide müügi (või tootmise) firma. Ta tunneb seda valdkonda läbi ja lõhki.
Ta hakkab majandama ja juhtima oma firmat sama loogika kohaselt, nagu tegutses siis, kui ta töötas korstnapühkijana. Ta käib inimeste juures korstnaid pühkimas, ahjusid hooldamas, kütmisalast nõu andmas, tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamist kontrollimas.
Tasapisi hakkab korstnapühkija firma klientide hulk kasvama, töögraafik tiheneb ja tööpäevad pikenevad. Tuleb appi võtta laupäevad ja pühapäevad ning raha tuleb sisse hulga rohkem, kui kunagi enne töömehena. Siis kujunevad välja püsikliendid, kes iga aasta soovivad meie korstnapühkijat, kuna ta on tõesti professionaalne ja teenuse hind on samuti konkurentsivõimeline. See kõik innustab ja tõstab korstnapühkijast firmaomaniku enesehinnangu kõrgustesse – ma olen hea korstnapühkija ja edukas ettevõtja!
Aga ühtäkki tekkib korstnapühkijal mure. Mida rohkem tema tööpäevad pikenevad ja mida rohkem kliendid tema tööga rahul on, seda rohkem hakkab firma logisema. Ta ei jõua enam ise kõikide klientide juurde ja tal pole ka usaldusväärseid töötajaid, keda julgeks saata enda asemel. Kui korstnapühkijana töötades pidi ta mõtlema ainult enda tööoskustele, tööajale ja palgapäevale, siis ettevõtjana sama asja tehes, on lisandunud sada muud tegevust, mis kõik röövivad mõtted korstnate pühkimise oskuste, aja ja palga juurest eemale. Tulemus on see, et korstnapühkija ei suuda korstnapühkimise kõrvalt puht füüsiliselt kõige firma asjadega toime tulla. See toob omakorda kaasa, et ta ei suuda ka korstnaid enam korralikult pühkida.
Korstnapühkija saab probleemist aru ja hakkab tegema ponnistusi, et värvata endale tööle teisi väljaõppinud korstnapühkijaid, taotleb pangalaenu, et oma töövahendeid uuendada ja tellib veebilehele uue automatiseeritud broneerimise mooduli. Kuid siis selgub, et värbamine, äriplaani koostamine, raamatupidamine, kliendisuhtlus, äriarendus ja turundus on niisama tähtsad ja rasked tööd nagu korstnapühkiminegi. Selgub ka see, et siin enam polegi korstnapühkija professionaalsed oskused esmaolulised. Korstnapühkimise ettevõtet saab juhtida ka ilma korstnapühkija oskusteta ja kutsetunnistuseta. Isegi parem, sest siis ei pea korstnapühkijast omanik ise raiskama aega korstnate pühkimisele, vaid saab samal ajal tegeleda kõige selle muuga, mida ta korstnate pühkimise ajal teha ei jõudnud.
Olukorda kuhu korstnapühkija sattus nimetatakse töötamise lõksuks. Kui ettevõtte omanik tegeleb oma firmas igapäevase majandamise ja tegevjuhtimisega, siis ta tegelikult töötab oma firmas. Kui ta töötab oma firmas, siis tal ei jää ega teki kontakte/kogemusi tegeleda asjadega, mida omanik oma äriomandiga tegema peaks. Siis tal ei jää aega, ega ei pea ta ka vajalikuks, et tegeleda oma äriomandi väärtuse hoidmise ja selle kasvatamisega. Omanik pole oma firmat ehitanud üles sedasi, et see oleks tema jaoks omand. Ta ei saa ise selle sees olles niimoodi aru ja arvab, et ettevõtte väärtuse loomine nii käibki. Ei käi! Nõnda käib töötamine. Töötamise lõksu langenud ettevõtja on hoopiski enda ettevõtte ori, mitte edukas ettevõtja.
Mida rohkem ettevõtte omanik langeb töötamise lõksu, tegeleb oma ettevõttes töötamise ja tegevjuhtimisega, seda vähem väärtuslik on tema ettevõte.